Koera tervis

VAKTSINEERIMINE on vajalik, et kaitsta oma koera Eestis enamlevinud koerale ohtlikke nakkushaiguste eest. Esimesel eluaastal vaktsineeritakse 2-4 korda 3-4 nädalaste vahedega. Viimane vaktsineerimine tehakse 15-16 elunädala vanuselt. Aasta pärast tehakse kordusvaktsineerimine ja edaspidi juba vastavalt seadusandlusele ja vajadusele. Peamiselt vaktsineeritakse:

• Marutaud ehk R
• Koerte katk ehk Distemper virus.
• Nakkav Hepatiit
• Parvoviirus
• Parainfluentsa (Pi)
• Leptospiroos
  Võimalik on vaktsineerida ka Herpesviroosi, Babesioosi, Borrelioosi ja kennelköha tekitaja vastu.

SISEPARASIIDI tõrjet peaks esimesel eluaastal tegema iga 2 kuu tagant ja täiskasvanud koerale 2-4 korda aastas. Ühel korral peab andma ussirohtu ca 10 p enne vaktsineerimist. Pisteliselt peab ussirohtu vahetama, mitte andma aastast aastasse ühte ja sama preparaati. Peale ussirohu manustamist kontrollida looma väljaheidet 2-3 päeva.

VÄLISPARASIITIDEKS on kõik putukad ja lestad  mis elavad koera peal, nahas või karvanääpsudes. Nendeks on kirbud, puugid, täid, väivid, sügelislestad, vagellestad jms. Välisparasiiditõrjet peab tegema suvel iga kuu ja talvel vastavalt vajadusele. Eelistatuim preparaat on spot on lahus, kuid saadaval on ka kaelarihmad ja spray`d.  Välisparasiidi tõrje kaitseb looma ka parasiitide poolt siirutatud nakkushaiguste eest.

DEMODEKS ehk vagellest on karvanääpsus elav ja paljunev parasiit. Ta on igal koeral olemas, kuid paljuneb ainult juhul kui immuunsüsteem ei suuda parasiidi paljunemist kontrolli all hoida. So pärilik probleem ja nakatunud koeri ei tohi kasutada aretuses.

HAIGE KOER. Iga loomaomanik peab ise oskama hinnata normaalset ja ebanormaalset käitumist. Standardeid ei ole! Kui ilmnevad mingid kõrvalekalded, siis võiks konsulteerida oma loomaarstiga. Haigusele viitavad kindlasti köha, kõhukinnisus, kõhulahtisus, oksendamine, liiga tihe/harv pissimine, isutus, lonkamine jne.

Koera temperatuur rahuolekus on 38-39`C (pärakust mõõdetuna).

OKSENDAMINE on kliinline sümptom mitte haigus, mis esineb mao-soole ärritusel. Võib esineda ka muude probleemide puhul. Oksendavale loomale ei tohiks midagi suukaudu anda. Ka vett mitte, kui ta peale joomist oksendab. Kutsikaga peab pöörduma kliinikusse samal või äärmisel juhul järgmisel päeval kui oksendamine ei lakka. Põhjuseks veekaotus ja liigne näljadieet.

KÕHULAHTISUS tekib sooleärrituse, võõrkehade, toksiinide, toidutalumatuse jne tõttu. Esmaabina kodus näljadieet. Täiskasvanud koerale võib dieeti teha 1-2 päeva. Hiljem riis+ kana või mõni spetsiaalne kvaliteettoit, mis on toodetud soolehädade jaoks. Kui kõhulahtisus näljadieedile ei allu või muutub koera enesetunne halvemaks, siis tuleb pöörduda loomakliinikusse.

KÕHUKINNISUS viitab samuti soole probleemidele. Tavaliselt põhjuseks kontide söömine, toidutalumatus. Esmaabiks sobib näljadieet ja vaseliinõli suukaudne manustamine. Juhul kui koer ei suuda 2. päeval roojata, siis vajalik pöörduda loomaarsti poole.

Kontide söötmine võib põhjustada veel kõhulahtisust, oksendamist, soolevigastust ja ummistust jne. Kontide söötmine annab loomale tegevust, kuid ei anna talle vajalikke toitaineid.

HAAVU on erinevaid. Tuleks hinnata nende ulatust, ohtlikkust ja verejooksu peatumist. Kui tekib kahtlus, kas koduste vahenditega saab olukorra kontrolli alla, siis kindlasti kohe arsti juurde. Vana ja saastunud haava koheselt õmmelda ei saa. Kodus peaks peatama verejooksu, puhastama haava ja vajadusel pügama karvad haava ümbrusest, vältima lakkumist (sidumise, vesti või kraega). Haavade puhastamiseks sobib vesinikperoksiid, asept, kaaliumpermanganaadi õrn lilla lahus.

HOTSPOT jaoks kehtivad samad puhastamis- ja hooldusvõtted nagu haavade jaoks. Vajalik on pügada tabandunud ala ümbrus kuni normaalse naha piirini või laiemalt.

KÕRVU tuleb puhastada vastavalt vajadusele. Puhastamiseks sobivad spetsiaalselt kliinikutes müüdavad vahendid, füsioloogiline lahus ja kuiv vatipadi. Kodus ei tohiks kasutada kõrvatikke jms.

PÄRAKUPAUNAD on päraku kõrval asetsevat 2 lõhnanääret, mis tavaliselt tühjenevad roojamise käigus. Paunade probleemile viitab kelgutamine, päraku piirkonna lakkumine jms. Probleemiga tuleks pöörduda loomaarsti juurde.

JOOKSUAEG ehk ind tekib emastel koertel ca 6-18 kuu vanuselt. Indade intervall võib varieeruda 4-12 kuud. Ind kestvus on individuaalne, olles keskmiselt 3 nädalat pikk.

Tiinus kestab koertel 58-65 päeva.  Seda on võimalik kindlaks teha rötgenpildi või ultraheli abil.

Isastel koertel tekib puberteedi ajal eesnaha nõretus.  See on normaalne, kui see nõre hulk ei ole liiga rohke.

Koeri steriliseeritakse ja kastreeritakse alates 6-7 elukuust. Kindlasti peab kastreerima peitmunandiga koerad.

Koerte HAMBAD vahetuvad 4-6 elukuul. Piimahambaid on koertel 28 ja jäävhambaid 42 tk. Hammaste vahetumisel tuleks jälgida, et kõik vahetuksid korralikult. Kõige probleemsem on kihvade vahetumine!

KUUMARABANDUS tekib organismi ülekuumenemisel, Tavaliselt saab see juhtuda kinnises halva ventilatsiooniga ruumis. Oluline on ka kõrge temperatuur. Esmaabina vajalik koera kiire jahutamine.

Terve SILM on vajalik heaks ja korralikuks nägemiseks. Koera nägemisulatus on väga suur, ca 240`. Värvidest eristab ta erinevaid pruunikaid ja sinakaid toone. Koer näeb halvasti liikumatuid objekte, kuid see eest eristab väga hästi liikuvaid asju. Ka pimedas. Silma probleemide korral peaks pöörduma koheselt arsti juurde. Eriti oluline just punase ja valuliku silma korral.