Close

15. apr. 2020

Kutsikate ja koerte toitmine

Koer on oma liigilt ainulaadne – ühelgi teise looma puhul ei kohata nii suuri liigisiseseid erinevusi kaalu ja kogu suhtes.

Kõik kutsikad kasvavad varases eas väga kiiresti ja üldiselt saavutab suurem osa tõugudest täiskasvanud koera kaalu viie-kuue kuu vanuselt. Siiski arenevad eri tõud suurte kasvuvahede tõttu täiskasvanuks väga erinevatel aegadel . Suuremad tõud arenevad suhteliselt kaua.

Väikesed ja kääbustõud saavutavad täiskasvanu kaalu kuue-üheksa kuu vanuses. Selles vanuses suuremad tõukoerad on veel täielikus kasvueas ja jätkavad arengut.

Toiduvalik on arengukiiruse määramisel vägagi otsustav. Liiga kiire kasvutempo võib põhjustada luustikulisi häireid, eriti suurtel ja hiigelkasvu tõugudel. Sellepärast ei ole mõistlik sööta neid koeri selles kasvueas üle. Energia ja toitainete vajadus on võrreldes kaaluga kasvavatel koertel tunduvalt suurem kui täiskasvanud koertel.

Nende suurte nõudmiste täitmiseks on kutsikal vaja suhteliselt palju energiat, proteiine ja teatud vitamiine ja mineraale. Proteiin peab olema kergesti sulav ja kõrgekvaliteediline ning aminohappeid õigetes suhetes. Tihti arvatakse, et suured hulgad lisaproteiini aitavad koera head välimust ja lihaste arengut saavutada, aga nii see ei ole.

Selle asemel kasutatakse üleliigne proteiin energia tootmiseks või see ladestub rasvana. Luu moodustumiseks vajalike mineraalide, eriti kaltsiumi vajadus on suhteliselt suur, jälgi  , et koera toidus on õige mineraalide omavaheline suhe. Eriti oluline on kaltsiumi suhe fosforiga.

Toidukogused

Esimese kolme elunädala ajal saavad kutsikad kõik vajalikud toitained ja energia ema piimast. Võõrutus algab 3-4 nädalal, loomulikul viisil, kui kutsikad hakkavad aktiivsemalt tutvuma ümbrusega. Nüüd võib hakata kutsikale pakkuma ka spetsiaalset kutsikatoitu mis on maitsev ja kergelt omastatav. Võõrutuse järel iga kutsika toitumise vajadus sõltub juba konkreetselt koera vanusest, tõust ja üksikutest tegijatest. Kutsikate nõudmised söögile on suured ja nad kulutavad toitu suurtes hulkades nii, et nende toitmise peaks jaotama 4-5 söögikorra vahel. Kolm söögikorda päevas peaks jääma vähemalt niikauaks, kuni nad on kuuekuused,  selleks ajaks on pool täiskasvanud koera  kaalust saavutatud. Siis, umbes 7-8 kuu vanuselt võib lasta söögikordade arvu kaheni päevas. Kutsikatel ei soovitata süüa nii palju kui nad ise tahaks. Kui kutsikatel lastakse seda teha, söövad nad tihti rohkem kui neil vaja oleks ja siis saavutavad nad ülekaalu ja on aldid luustikuhäiretele.

Kutsika toidu hulga määravad peale tõu, aktiivsusetaseme ja ümbruse mõju ka kehaehitus ja sugu. Koeratoiduvalmistajad avaldavad toiduhulgad oma toodetel, aga need on ainult soovituslikud. Sellepärast on oluline, et kasvava koera kaalu jälgitaks reeglipäraselt “käe ja silma” -meetodil ja vajadusel muudetakse toiduannuseid ühes või teises suunas, vastavalt koera arengule.

Mida peab sisaldama koertoit (kuivtoit)

Koerad on lihasööjad seega koerad vajavad loomset proteiini, mis sarnaneb koera kehas olevate proteiinidega. Koerad on aastatuhandetega kohanenud toiduga, mis sisaldab kõrgeid taimseid proteiine, kuid kõrge loomse proteiini ja loomse rasva sisaldusega toidud on koera jaoks kergemini omistatavad.

Peamine tegur toidus on põhiaine – lihaosa (kana, kala, lammas, loomaliha jne). Antud põhiainet peab toit sisaldama kõige enam. Samas mõned toidufirmad lisavad teisi tooraineid (nisu, nisukliid, nisujahu, maisijahu, luujahu jne.) nii palju, et kui kõik toorained kokku lugeda tuleb nende kogus suurem kui põhiaine kogus .

Kvaliteettoidus peab olema vähemalt 2 rasv-allikat rasvhapete ja energia saamise tagamiseks.

Toitu on soovitatav vahel vahetada, et koer saaks erinevaid rasvhappeid. Kui koer sööb vaid ühte toitu, mis sisaldab kana jääb tal saamata kala, liha, lammas jne.

Valku on kuivtoidus 18-32%, ideaalne kui valku on rasvast 10% rohkem.

Rasv on energiaallikas, kõrgema kvaliteediga on kana ja kalkuni rasvhapped, nad on kergesti seeditavad ja omavad rohkelt küllastamata rasvhappeid. Rasvhapet peaks sisalduma kuivaines ligikaudu 7-9%, mida kõrgem on rasva sisaldus, seda vähem tuleb koguseliselt seda toitu anda.

Rasvarikast toidu seedib koer aeglasemini ning vähendab mineraalainete omistamist. Nendest toitudes peaks magneesiumi, kaltsiumi ja fosfori osakaal olema suurem.

Ideaalne kaltsiumi fosfori suhe on 1,2 – 1,4: 1.

Taimsed õlid (soijaõli, seesamiseemne õli, maisiõli, linaõli jne) mõjutavad nahka ja karvkatet

Süsivesikud on koeral toidus tähtsuselt kolmandal kohal. Allikateks on mais, kaer, nisu ja riis.

Vitamiinid – kvaliteetses koeratoidus peab olema 12-15 vitamiini ja 12-14  mineraalainet.

Säilitusaineteks peaks olema C ja E vitamiin.

 

Kvaliteet toit

Kvaliteet ehk Premium toite müüakse spetsiaalsetes loomapoodides ja veterinaarkliinikutes.Premium toit on marketites müüdavast toidus kallim, kuna antud toit sisaldab kvaliteetsemaid tooraineid.  Odavates markettoitudes kasutatakse palju maisi ja luujahu, kuna see on odav tooraine ja samas täidab hästi kõhtu. Kuid selle on ka oma halb pool, nimelt just need toorained on tugevad allergeenid koertele.Soijaproteiin on odav ja annab palju valke aga koerale raskesti seeditav ja omistatav. Kallimaks teeb Premium toitu ka patendeeritud protsess. Patendeeritud protsessi olemasolul on toidu imenduvus ja seeditavus kõrge ( Premium toidu omastatavus on kuni 90%). Toidu niiskuse sisaldus peab olema alla 12 %.

Pea meeles!

  • Kutsika toitmisel kasuta alati spetsiaalset kutsikatoitu
  • Kuivtoitu ei ole vaja eelnevalt leotada (kui seda ei näe ette kasutamisjuhend).
  • Koer sööb oma isu täis 15 min. Pärast seda võta toit eest ära, kas siis kui koer söönud ei ole.
  • Ära toida koera vaid konservitoiduga. Need sisaldavad konservante (säilitusaineid).
  • Koera toit peab olema vahekorras 1/3 uus toit ja 2/3 koerale tuttav toit.
  • Koera toit peab olema mitmekesine koera normaalseks arenguks.
  • Anna koerale vaid mere kala – nendes ei leidu „ussi mune”.
  • Värske liha – ainult loomaliha, linnuliha. Sealihas on ussid!!!
  • Kalamaksaõliga ole ettevaatlik – sisaldab palju A-vitamiini.
  • Paku koerale aegajalt ka puuvilju.
  • Koerale võivad olla meie toit mürgine (hallitusjuust, sokolaad)!
  • Kui toidad koera kvaliteettoiduga, siis ei ole tarvis koerale anda mitte mingit toidulisandit
  • Kui koer hakkab toitu valima, siis oled sa ta ära hellitanud!
  • Kui koer ei söö, siis paluda teda ei ole vaja – see söögikord jääb lihtsalt vahele.

 

Kodutoit

Väga tihti me anname oma koerale kõike seda mis meie taldrikul järgi jäi. Selle üle küll meie lemmik väga rõõmustab, kuid samas see toit ei täida looma organismi vajadusi.

Liha ja linnuliha     

Nii liha kui ka linnuliha on küll kőrge proteiinisisaldusega, kuid neis on liiga vähe kaltsiumit, fosforit, naatriumit, rauda, vaske, joodi ja vitamiine. On küll tősi, et looduses toitusid koerte eellased tapetud loomade lihast, kuid tihti unustatakse fakt, et nad sőid ära kogu oma saagi – liha, luud, siseorganid, soolte sisu. Kindlasti vältida linnu luid, kuna linnuluud murduvad teravateks kiiludeks, mis lõhuvad koera soolestiku. Erandiks on värske linnuluu näit. kanatiib aga on pehme ja ei tekita koeral mingit vaevust. Värsket liha võib anda koerale vaid linnu ja loomaliha, sealihas on „ussi munad”. Soovitatav on anda koerale hästi küpsetatud liha.

Kala 

Kuigi kala on heaks proteiiniallikaks, ei vasta see täielikult korte vajadustele. Enamuse kalaliikide lihas (luudeta) on liiga vähe kaltsiumit, naatriumit, rauda, vaske ja mitmeid vitamiine. Paljudel kaladel on ka rohkesti väikeseid luid, mida on raske enne keetmist eemaldada. Need luud vőivad kergestu haakuda looma kurku vői soolestikku ning pőhjustada haavu ning ummistusi. Toorest kala ei tohi loomadele kunagi anda. Mőningad kalaliigid, näiteks karpkala ja heeringas, sisaldavad ainet, mis lőhub tiamiini – B vitamiini. Loomadel vőib tekkida B vitamiini puudus. Toore kala söötmisel on ka suur tőenäosus parasiitide levikuks. Kui koerale anda kala, siis ainult väikestes kogustes ja hästi läbi keedetult.

Piim ja piimatooted    

  Kuigi piim ja piimatooted on heaks kaltsiumi ja proteiini allikaks, vőib nende tarbimine pőhjustada kőhulahtisust nii noortel kui ka täiskasvanud loomadel. Piim sisaldab lihtsuhkrut laktoosi, mille lagundamiseks seedetraktis on vaja ensüümi laktaas. Mőnede koerte organism ei tooda laktaasi piisavas koguses, et nad suudaksid seedida kogu piimas leiduvat laktoosi. Seega ei ole nad vőimelised piima täielikult seedima ning neil tekib sooleärritus ning kőhulahtisus. Piimatoodetes nagu juustus ja jogurtis on laktoosi kogus väiksem ja loomad taluvad neid paremini, kőhulahtisuse oht säilib. Piimatooteid ei tohiks ka vaadata kui kaltsiumi ja proteiini lisaallikat. Liigne kaltsium pőhjustab noortel loomadel häireid luude kasvus. Kuigi piimatooted sisaldavad palju kőrgekvaliteedilist proteiini on teiste toitainete sisaldus neis ebasobiv. Soovitatav on piimatoodetest anda koerale keefiri, maitsestamata jogurtit, kodujuustu.

Őlid ja rasvad     

Kaladest saadavad őlid on head Aja D vitamiinide ja omega-3 rasvhapete allikad. Samas on mőlemad neist vitamiinidest liigse tarbimise korral toksilised. Nii A kui ka D vitamiini säilitatakse maksas ja nende liiast tingitud haigusnähud kujunevad välja aeglaselt. 1-2 teelusikatäit kalamaksaőli päevas vőib aja jooksu pőhjustada väikesel koeral mürgituse. Lisaks pőhjust liigne rasvade sisaldus toidus looma rasvumise vői vähendab söödava toidu hulka. Looma poolt söödava toidu hulk väheneb sest tema energiavajadus saab kaetud juba väikese toidukogusega. Loomal tekib puudus teistest toitainetest. Mőnel koeral vőib toidu liigne rasvasus pőhjustada ka seedehäireid. Koerad vajavad asendamatuid rasvhappeid linoleenhapet ja alfa-linoleenhapet. Nende rasvhapete puudusega loomal halveneb karva kvaliteet ja tekivad nahaprobleemid. Kui looma söödetakse kőrgekvaliteedilise toiduga ei ole őlide ja rasvade lisamine vajalik.

:-(